Kes otsustab elu üle?

Üks päevakajaline aga ka laiemas aspektis teema täna.
Juhtusin eile fb-s teemale, mis lahkas abordi keelustamist.
Teadaolevalt on konservatiivide juht hr. Mart Helme välja öelnud mõtte, et abordid tuleks keelustada ja surmanuhtlus taastada.
Sellega seoses tekkis päris suur hulk mõtteid minugi väikeses peakeses.
Kust jookseb piir? Mis on keelustamise põhjuseks? Kas tõesti vaid humaansed vaated? Või kristlikud?
Kes otsustab inimelu üle- olgu see siis alles algusjärgses arenguastmes loode või täiskasvanud ühiskonnaliige?
Kindlasti on erinevatel kogukondadel erinevad arusaamad ja hukka ei saa kedagi nende eest mõista.
Isiklikult ei poolda abordi keelustamist. Miks?
Kes on need naised, kes otsustavad abordi kasuks?
 Üks grupp kindlasti vähekindlustatud, teine grupp-  vastutustundetud üheööliblikad, kolmas- noored teismelised, kel mõistust veel napib, neljas- parasiidid/pool-asotsiaalsed tegelased, kes purjus peaga harrastavad seksi joomakaaslastega.
Ei hakka siin meditsiinilste vastunäidustustega naisi välja tooma, sest see on teine teema.
Esimese- vähekindlustatute osas tuleks vaadata asja laiemalt- küllap oleksid paljudki neist eelistanud kasutada kaitsevahendeid, kuid rahakott ehk ei võimalda igakuiselt tablette neelata. Ja tihti juhtub ka kaitsevahendeid kasutades tööõnnetusi.
Teine grupp- vastutustundetud- keelame neile abordi ja las sünnitavad. Tore, aga kes neid lapsi hiljem kasvatab? Kui inimene on vastutustundetu, siis pole temast ka lapsevanemaks olemiseks erilisi eeldusi. Kas on siis humaansem lasta sündida lapsel, kes jääb pooleldi riigi kasvatada või vanematelt samasugust vastutustundetust õpib?
Kolmas- teismelised- praktiliselt samad järedused, mis eelmise grupi puhul. Tihti jääb siin suurem koorem ka vanavanemate õlgadele.
neljas- kes kasvatab parasiitide lapsi, kui need üldse tervetena peaks sündima? Riiklik sotsiaalsüsteem, mis on niigi õhuke ja pea olematu?
Kellele me siis keelame abordid?
Ehk peaks pigem mõtlema sellele, kuidas aidata ennetada selliseid otsuseid? Keeluseadused pole kunagi rahva hulgas populaarsed olnud.
Kasvatustöö koolis, kodus, perearsti poolt. Eelkõige vastutustunde kasvatamine lapsest peale, on see, mida tuleks propageerida. Erinevate programmidega ja spetsialistide abiga.
Teiseks võiks abiks olla ka see kui rasestumisvastased vahendid oleksid kättesaadavamad kõigile. Kasvõi tasuta kondoomid.
Sellised mõtted minu poolt. Kes tahab kaasa rääkida- olete oodatud.
Heameelega kuulaks põhjendatud vastuväiteidki, et mõista , mis sellise keelu poolt kõneleb.